Rattapoltide purunemise põhjuste analüüs

Laia väsimusprao levikutsooniga poltide puhul (poldi esialgne murdunud osa) moodustab väsimusprao levikutsoon ligikaudu 70% kogu murdepinnast. See näitab, et polt kogeb kasutamise ajal suhteliselt vähe pinget ja sellel on hea plastiline sitkus. Selle purunemisomadus on ebaühtlane pingejaotus koos kohaliku pinge kontsentratsiooniga, mille tulemuseks on kokkusurumisest ja mikropöörlemisest tingitud plastiline deformatsioon ja poldi varre mikroliikumise kulumine, mis kutsub esile pinna kulumispragude ja murdumispragude tekke poldil.
Rattapoldi murdepinnal on radiaalne muster, mis laieneb järk-järgult prao allikast poldile. Väsimustriibude teatud määral laienemisel ehk ebastabiilsel paisumisel tekib hetkeline murd, mis on painduv väsimusmurd.
Pärast analüüsi on rattapoltide murdumine järjestikune, täpsemalt: kahesuunaline paindeväsimus → ühesuunaline paindeväsimus (laiem pikendustsoon) → ühesuunaline paindeväsimus (kitsam pikendustsoon) → hetkeline murd.
Ülaltoodud analüüsi põhjal on rattapoldi murdumise põhjuseks murdeasendis tekkiv paindepinge, mis on tingitud rattaveljelt, rattavelje reduktorist, ringjõust (rattapoldi indekseerimisringi tangentsiaalsest suunast) mõjuvast jõust, ja piduritrummel sõidu- ja pidurdustingimustes.
Ülaltoodud analüüsi põhjal on rattapoltide paindepinge peamine põhjus rattamutrite lõdvenemine.
Rattamutri lõdvendamise algfaasis võivad rattapoldi ja rattaserva kesta, piduritrumli ja rattavelje vahel sõidu- ja pidurdustingimustes kokku puutuda ainult 2-4 polti. Seetõttu tekib selles murdumiskohas paindepinge, mis ületab tunduvalt rattapoldi väsimuspiiri, mis põhjustab rattapoldis pragude tekke. Kui sõiduk jätkab töötamist vahelduva koormuse mõjul, jätkavad praod poldipragude tekkekohas laienemist ja sulgumist, moodustades väsimuspraod. Vahelduva mehaanilise pinge jätkuva toimega levivad väsimuspraod veelgi, mis lõpuks viib poldi väsimusmurdumiseni ja sellele järgneva purunemiseni.